TIGUD!

 

Teod ehk kõhtjalgsed on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass. Terminit “tigu” võib kasutada kogu kõhtjalgsete klassi tähistamiseks, kuid argitähenduses peetakse tigude all tihti silmas kopstigude seltsi esindajaid.

Tigude klassi kuulub väga varieeruva suuruse ja eluviisiga liike. Tänapäeval elavatest tigudest eristatakse umbes 85 000 liiki 309 perekonnas, kuid fossiilseid perekondi on veel 202. Liigirikkuse poolest jääb see loomade klass alla vaid putukatele. Eestis elab “Loomade elu” andmetel 80 liiki maismaatigusid ja 60 vee-elulist liiki. Eestis elab 85 kojata maismaatigu ja 71 kojaga maismaatigu.

Tigude eellased eristusid teistest loomarühmadest Kambriumi ajastul meres. Karboni ajastul kohastusid mõned teorühmad eluks kuival maal ja neist said maismaaloomad, kes levivad isegi kõrbetes ja kõrgmäestikes kuni igilume piirini. Tigusid võib pidada üheks esimestest loomarühmadest, kes maismaale elama asusid. Enamik tigusid jäi siiski vee-elulisteks ja ka osa maismaatigusid on sekundaarselt tagasi vette pöördunud.

Kuna teod on kõigusoojased, siis jäävad nad külmematel perioodidel talveuinakusse. Tigudel on väga palju looduslikke vaenlasi, mistõttu ei ela nad tavaliselt üle 1–2 aasta, kuid suurte maismaatigude eluiga võib ulatuda kuni 10 aastani.

 

Tigude globaalne levila on väga lai, ulatudes Antarktika ja Arktika servaaladest troopikani. Nad on hästi kohastunud mitmesugusteks elutingimusteks ja asustavad kõiki loodusvööndeid. Kuigi maismaa- ja mageveeteod on paremini tuntud, elab kaks kolmandikku kirjeldatud teoliikidest meres, kus nad on lisaks ookeanide ja merede rannavöötmele asustanud ka süva- ja avamere.

Kojaga maismaatigude jaoks on elupaigavalikul oluline koja ehituseks sobiva materjali olemasolu. Eelistatult on selleks kaltsiumkarbonaat, mistõttu eelistavad teod aluselise ja lubjarikka pinnasega kooslusi. Ka Eestis on täheldatud, et tigude arvukus ja mitmekesisus on suurem lubjarikkama aluspinnaga Põhja-Eestis kui Lõuna-Eestis. Lubjavaestes või happelise aluspinnaga piirkondades võib siiski leida erinevaid nälkjaid või õhukese valgulise kojaga tigusid.

Mõned teod, näiteks perekondade Sphincterochila ja Xerocrassa esindajad, on asustanud ariidseid piirkondi, samuti leidub tigusid teistes äärmuslike tingimustega piirkondades, nagu hüdrotermid ja koopad.

Koonusteo Conus consors koda. See tigu on röövloom, kes toitub põhiliselt ussidest, teistest limustest või kaladest.

Enamik maismaatigusid on herbivoorid, kes toituvad taimeosadest, näiteks lehtedest, viljadest ja puukoorest, mahalangenud kõdunevatest osadest; teatud liigid toituvad ka loomaraibetest. Vee-eluliste tigude seas on levinud väga mitmekesised toitumisstrateegiad: leidub herbivoore, kiskjaid, detritofaage, raipesööjaid ja mõningaid filtreerijaid, kellel hõõrel puudub või on redutseerunud. Maismaateod võivad toiduallikana kasutada ka samblaid, samblikke ja seeni ning veeteod võivad kividelt kraapida vetikaid.

Karnivoorsed teod on näiteks perekonnad Testacella, Daudebardia ja “kummitusnälkjas” Selenochlamys ysbryda, herbivooride hulka kuulub näiteks perekond Diastole.

Leidub ka parasiitse eluviisiga liike, näiteks Parenteroxenos doglieli, kellel on mitmed tigudele omased tunnused redutseerunud.

 

 

Eestis elab 80 liiki maismaatigusid ja 60 vee-elulist liiki. Oma suure kasvu ja laia levila tõttu on kõige tuntumad liigid viinamäetigu (Helix pomatia), kiritigu (Arianta arbustorum), salu-vööttigu (Cepaea nemoralis), võsa-vööttigu (Cepaea hortensis), põõsatigu (Bradybaena fruticum) ja nabatigu (Euomphalia strigella). Eestis elavate liikide nimestik on toodud artiklis Eesti limused.

 

Tigu puzzle:

Tigu puzzle >>
Tigu puzzle nr 2 >>

Tigu värvimine online:

online värvimine >>
online värvimine nr 2 >>